Kress toidu sisse ja rohukappi

Kressitee mõrkjat maitset mahendab see, kui lisada näiteks melissi või piparmünti.
Mitut värvi õitega kressi tunneb küllap igaüks ära. Peale silmailu pakub suur mungalill tuge nii tervele
 kui ka tõbisele kogu suve, samuti talvel.

Lõuna-Ameerikast pärit suurt mungalille  (Tropaeolum majus), mida rahva seas kutsutakse kressiks,
kasvatatakse meil kõikjal peenra- ja amplitaimena. Mõnikord aetakse ta segamini salatkressiga.


Toidu sisse ja rohukappi


Nii kressi õied, lehed kui ka seemned annavad toidule vürtsika maitse ning on kogu suve mugavalt käepärast võtta.
 Vähem teatakse, et tegemist on ka antiseptilise ravimtaimega.
Suur mungalill õitseb juunist septembrini. Tema vili valmib septembris ja koosneb kolmest üheseemnelisest pähklist.

Kressi õisi, lehti ja varsi saab varuda ka talveks,  kui kuivatada neid päikese eest varjatud kohas või
 hoida hoopiski sügavkülmikus. Kuivatatult kaotab taim küll oma meeldiva aroomi ja mõningal määral ka toitaineid,
 kuid peamised raviomadused säilivad.



Viljad nagu kapparid


Kui hakkavad valmima viljad, on mõistlik need toidu sees ära kasutada veel rohelisena. Viljad meenutavad
eksootiliste taimede õiepungi – kappareid. Kressiseemned annavad köögiviljakonservidele  hea maitse ja ilu peale selle.
 Muidugi võib veel roheliste viljadega valmistada eraldi maitseõli või -äädikat.



Rahvaravis omal kohal


Kressi ravimõju tuntakse rahvameditsiinis juba ammusest ajast eeskätt külmetushaiguste, mao- ja
soolepõletiku ning neerutõbede korral. Lehemahlaga peanaha määrimisest on abi leitud juuste väljalangemise vastu.
 Lehtede kasutamine salatites aitab taastada normaalset mikrofloorat, eriti peale antibiootikumikuuri.

Suur mungalill sisaldab glükosiide, flavonoide,  mõru- ja parkaineid, C- ja B-vitamiine, mineraalaineid
ja muud organismile tarvilikku. Osa teadlaste arvates leidub taimes ka antibiootikumitaolisi aineid,
mis pidurdavad kolibakteri ja teiste kahjulike mikroobide kasvu.



Abiks enamasti tee


Turgutuseks ja raviks valmistatakse enamasti teed,  samal ajal aitab ka noorte lehtede ja õite
 söömine värskelt või toidus. Kuna kressitee on küllaltki mõrkjas, saab teha selle maitsvamaks,
 lisades näiteks melissi või piparmünti.
Samuti võib valmistada tinktuuri, mida veega lahjendatult sobib määrida peanahale, kui juuksed kipuvad välja langema.

Retseptid

Lehe-õietee

Vala 2 sl kuivi (3 sl värskeid) peenestatud lehti-õisi üle 2 kl keeva veega.
Lase 20 minutit tõmmata.
Kurna termosesse.
Joo soojalt 0,5 kl korraga 4 korda päevas.


Segutee

Võta võrdses koguses  kuivatatud või värskeid  purustatud taimi: kressi, melissi, kortslehte, punet.
Vala 2 sl segu üle 2 kl keeva veega.
Lase 30 minutit tõmmata.
Kurna termosesse, et seisaks soe.
Joo 4 korda päevas 0,5 kl korraga.


Õietõmmis

Vala 4 sl kuivatatud (5 sl värskeid) õisi üle  2 kl keeva veega.
Lase soojas tõmmata  30 minutit, kurna.
Loputa seentõve korral suud.
NB! Tõmmise võid teha  ka vartest.


Tinktuur

Vala 1 peotäis lehti ja õisi üle 1 kl viinaga.
Hoia suletult pimedas, aeg-ajalt loksuta.
Kurna nädala pärast.
Kurista kurku või hõõru peanahka (mõlemal juhul lahjenda veega pooleks).